me randajadorig.'' Ni Una Sola Palabra ''
m. Xabier San Martin
t. G. Anmatino

Ma hullult armund ja sees mul põksub süda

ja kõigis soontes ­ kuulen kuidas veri möllab

tunnen taas ­ see on alles algus

ma seda valu ­ ei iial enam talu

Siis öösel vähkren kui ilmud mulle unes

kui ilmsi loodan, et minnes kord sa viid mu ära

tunda saan ­ armu tunde valu

ja tunda seda ­ mis otsind olen ammu

ma tean, võib saatus meid viia omi radu

nüüd patja nutan ­ mis sust saanud ­ kus sa asud ?

linna kuma aknal vaatan

see meeli haarab ­ head soovin sul ma

R :

Silmad sulen ja ootan

et teateid unes saadad

rohkem kui loodan

mis saab siis sellest elust

nutta või naerda

mis oodata võib veel

Tean, ju vähesest piisab

et raskusi siis koos saaks

lõpuni viia

Mind ärevaks teeb ootus

et lõppeda võib tee

Koos oldud minevik

sooviks seda muuta

sai selgeks mulle kõik ­

kuid ei suutnud uskuda,

et suvi kaob

sind oodates siin istun

ja vaatan aknast

kuis tuules nukrus kiigub

nüüd kadund lootus ­ on hinge matnud valu

Kui sügis algab ­ mu juurde kurbus astub

ime juhtub ­ saan ehk loota

tea veel sind ootan ­ arm leiab meid taas

C :

Mul poolel teel ­ ses eluloos

ehk on veel antud, olla koos

ja kõik mida talun ­ siiralt palun

saaks kiirelt kord otsa