leioleem. D. Brandes
t. J. Homenja

Ära lendas me armulind
lootsin üle ma saan, siiani see valu mu sees.

Kistud tunnete vahel olen abitult kurb,
eraldi nii seisame näe.

Kuid kui Sa igatsed siis saada üks pilk
minu südamesse,
Sinu tunnete kiir pimedas leiab tee.
Ja kui Sa igatsed mu järele, tunnen ma
ja Su juurde ma lä'en,

süttib valgus Su toas ja ma tean see on nii,
ma vajan Su igatsust.
mees: Ja ma igatsen.

Minu mõtted uitavad seal, kus olime koos
siiani mul südames Sa...
hmmmm.
Üksikuna tunnen ma end, sest mu unelm on läin'd,
kerge pole leida uut taas.
Kuid kui Sa igatsed siis saada üks pilk
minu südamesse,
Sinu tunnete kiir pimedas leiab tee.
Ja kui Sa igatsed mu järele, tunnen ma
ja Su juurde ma läen,
süttib valgus Su toas ja ma tean see on nii,

naine:ma vajan Su igatsust.
Ja ma igatsen.

ma vajan Su igatsust.
Ja ma igatsen

naine: Siiani mul südames Sa.

Kuid kui Sa igatsed siis saada üks pilk
minu südamesse,
Sinu tunnete kiir pimedas leiab tee.
Ja kui Sa igatsed mu järele, tunnen ma
ja Su juurde ma läen,
süttib valgus Su toas ja ma tean see on nii,
ma vajan Su igatsust.

Ja ma igatsen.