kaks sopram. Kaspars Maks
t. G. Anmatino

1. M : Puude taustal ­ meile nii lähedal

pilku püüdev seksikas pilv

ma ei tea mis see nüüd küll tähendab

särab mõte ­ mälestuskild

N : Ütlen ausalt ­ lootust ei vähenda

meie teele ­ laotunud ilm

sest ma tahan ­ särada tähena

silmapiiri (kui) paitab su silm

R :

On nii külm ja ma hakkan ­ tundma su muret

loodan meid nüüd ei nakka ­ kaotuse hind

eilne õnn ajab takka ­ kõrgele üles

süda tõrkumast lakkab ­ hõiskab mu hing

(vahemäng)

2. M : Väike kohvik ­ hüpplevad varblased

koogi lõhnast ­ segane ruum

See on see mis meid siin nüüd lähendab

ja ma tunnen ­ suhe on kuum

N : Miks pead võtma ­ pilti nii lähedalt

tea on tähtsad ­ fookus ja zoom

võime nutta ­ kord siis me mõlemad

kui on puudu (see) asjalik tuum

R:

// : On nii külm ja ma hakkan ­ tundma su muret

loodan meid nüüd ei nakka ­ kaotuse hind

eilne õnn ajab takka ­ kõrgele üles

süda tõrkumast lakkab ­ hõiskab mu hing

Õied valged on aknal ­ kustuvad tuled

seisev aeg oma lakka ­ peitnud on mind

värsi lend jäänud vakka ­ sahtlisse sureb

hinges murduvad okkad ­ otsides sind : //