kaks sopram. Kaspars Maks
t. G. Anmatino

R:

Arglikult seal­ seisame

värinaid sees ­ peidame

silmis kui tuld­ leiame

särab pimedus meie ees

Käsi su käe ­ helluses

midagi sees ­ avaneb

võitmatu soov ­ seista veel

selles lummavas alguses

1. Ulub tuul ja vihm ei rauge

öösel akende taga

Meenutan neid kaugeid aegu

üksi siin

Oled küll must eemal praegu

loodan sa ju ehk magad, siis ma

unenäos su juurde tulla nüüd saan

R:

Arglikult seal­ seisame

värinaid sees ­ peidame

silmis kui tuld­ leiame

särab pimedus meie ees

Käsi su käe ­ helluses

midagi sees ­ avaneb

võitmatu soov ­ seista veel

selles lummavas alguses

2. Lapsepõlv, see tundub kauge­

kauge aegade kaja

Vanal pildil, nägu naerul

oled siin

Miks sust aina mõtlen praegu

ja su hellusi vajan, taas siis

unenäos neid tunda saan ­ ma tean

R:

Arglikult seal­ seisame

värinaid sees ­ peidame

silmis kui tuld­ leiame

särab pimedus meie ees

Käsi su käe ­ helluses

midagi sees ­ avaneb

võitmatu soov ­ seista veel

selles lummavas alguses